Peraküla Viive sai jälle teatritükiga hakkama

07.08.2002  Eesti Päevaleht

Pidu on saanud nii populaarseks, et vaatama tullakse juba sadade, kui mitte tuhandete kaupa. Üks Peraküla augustipeo tihe külaline on olnud ka president Lennart Meri koos abikaasaga. Vaid kord aastas ettekandmisele tulevas etenduses mängivad nii mitmedki 500 elanikuga Nõva valla lugupeetud inimesed ja ka nende suvekülalised. Kusjuures ükski rahvateatri tükk ei korda eelmise sisu. Laupäeval toimus taas Peraküla kiigeplatsi püünel üritus “Ullud päevad Perakülas ehk pildikesi külaelust, IV osa”. Etenduse jaoks õpetas laulud selgeks Viive Ernesaks, kes on öelnud, et tema teatrit enam ei tee, aga aitab küll. Suuresti tema ja ta abikaasa energiast ongi see ettevõtmine välja kasvanud. Oli ju Peraküla enne suhteliselt üksildane paik, kuid nüüd on see pea valla kultuurikeskuseks muutumas. Naljamäng pärijatega. Osa simmanipiletitest osteti juba eelmüügist ära. Eelmisest teatritükist ilmajäänud said selle videona kaasa osta. Hindki polnud soolane, natuke alla saja krooni. Kohale tulid nii autokauplus, vorstivarda veeretajad kui ka kohalikud mustikate ja meega kauplejad. Ka jäätist, mida autolavka sugugi igapäev ei too, sai volilt osta. Esimese vaatuse juhatas sisse rõõmus laululugu: päri-päri-päri-päri-pärija, hopsadi-hopsadi-lennuga! Ülejala, ülejala, valleraa! Kadrikese ukse taha kiirusta! Mängimisele tuligi Oskar Lutsu ühevaatuseline naljamäng “Pärijad”, kus aplad pärijad ei raatsi Altvälja saunanaise Kadri surma ära oodata ning lähevad enneaegu peidus oleva poti pärast surivoodil kaklema. Pott osutub kapsaid täis olevaks ning rahakopikas läheb hoopis peremehe kätte hoiule. Grotesksete tegelaskujude ning lustaka lustmängu ajal ei hoidnud rahvas naeru tagasi. Lõkerdamist ei jäetud isegi siis, kui seatapu juurest ära tulnud mehel kostüüm ehtsalt virtsa ja verega koos tundus olevat. Ja kui üht dekoratsiooni teise vastu vahetati, käis see nii professionaalselt nagu oleks Perakülas elupäevad teatrit tehtud. Teatriõhtu teisel poolel kanti ette Eduard Vilde erinevate novellide alusel dramatiseeritud ühevaatuselist naljamängu. Sellegi juhatas sisse naisansambel koos kapelliga, mis manitses suplejaid oma riideid mitte ripakile jätma. Kihistav publik. Laval plaanisidki toatüdrukud mõisas härraste äraolekul pisut kavaleridega pidutseda. Aga vahepeal hiilis sinna ka mees, kel ainsaks kehakatteks taskurätik. Rahvas, kes juba ennegi rääkis salamisi, et striptiisi tehakse ning saab naise riides meest näha, ei hoidnud kihistamist vaka all. Peigmehed sattusid härra tulevärgi kasti ning neiud arvasid, et nende kallimad koos ehtsate rakettidega taeva poole lendasid. Vahepeal kohtus mõisahärra naiseriietes suvitajaga, kes supeldes riietest ilma jäi ning pidas teda oma toatüdrukuks. Rahval oli nalja kui palju. Etenduse järgne kummardamine ning lavastaja-dramatiseerija ja laulutekstide autori Malle Koppeli ning Peraküla küünla Viive Ernesaksa tänamine ei jäänud sugugi pealinna esietenduste melule alla. “Nii, nüüd paneme lina maha ja vaatame, kuidas Ivo Linna tuleb,” lubasid kaks matsakat prouat oma piknikulina lava ette sättides. Õhtul esineski Rock Hotel, kus oli Margus Kappeli asemel klahvpillide taga Olav Ehala. Rahvas läks kohe tantsima. “Kus mehed mängivad, ma pean pensioni panti panema kui nad veel ühe seti teevad,” arutas Viive mahlakas kõnepruugis samal ajal omal õuel. Piret Tali